Kestlikkuse infokiri

Suvi 2024

 
 
 

Hea lugeja

 

2024. aasta läheb ajalukku kui suur valimisaasta, mil pea pool maailma rahvastikust valib oma koduriigis endale uued esindajad. Mai lõpus Tartu Ülikooli külastanud Soome president Alexander Stubb tõdes, et seisame uue ajastu lävel, kus demokraatlike ja mittedemokraatlike jõudude tasakaal võib otsustavalt muutuda ning selle hoidmiseks on kompromisside leidmine varasemast veelgi tähtsam.

 

Eestil sai tänavu 20 aastat Euroopa Liiduga ühinemisest. Praegu toimuvatel europarlamendi valimistel hääletades on meil kõigil võimalus rääkida kaasa Euroopa tulevikku kujundavates valikutes, mis puudutavad nii keskkonnahoidu, tehnoloogilist innovatsiooni, geopoliitilist tasakaalu kui ka demokraatia hoidmist.

 

Seekordse kestlikkuse infokirja teemadering ulatub väikeste keelte püsimisest, kestlikest liikumisviisidest ja kliimaseadusest tuumajaamani välja.

 

Toredat lugemist ja kuulamist ning tegusat suve!

 
 
 
 
 
Kestliku arengu keskuse eksperdid Hans Orru, Piia Post ja Martin A. Noorkõiv
 
 

Kliimaseadus sündis ahta fookuse ja kesise kaasamisega

 

Kliimakindla majanduse seaduse põhisuundi tutvustav dokument jätab kliimamuutuste leevendamisega seotud heitkoguste kärpimise kõrval tähelepanuta kliimamuutustega kohanemiseks vajalikud eesmärgid. Seaduse ettevalmistamisel on ministeeriumi koostöö teadlastega olnud pigem näiline kui sisuline, leiavad Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse eksperdid Hans Orru, Piia Post ja Martin A. Noorkõiv.

Loe teadlaste arvamuslugu
 
 
 
konverentsil osalejad
 
 

Eesti valikud pärast 20 aastat Euroopa Liidus

 

Eestil möödub Euroopa Liiduga liitumisest tänavu 20 aastat. See on andnud meile võimaluse mõjutada nii Euroopa Liidu kui ka maailma poliitikat rohkem, kui väikeriigina üksi oleksime suutnud. Konverentsil „Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus“ arutleti nii liidu võimaliku laienemise, julgeolekuküsimuste kui ka lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste teemal.

 
 
Vaata konverentsi
 
Loe kokkuvõtet eurosaadiku kandidaatide rohemajanduse arutelust, mida kaaskorraldasid TÜ üliõpilased
 
 
 
Alexander Stubb
 
 

Alexander Stubb: väärtuspõhine realism annab ruumi tulemuslikule välispoliitikale

 

Soome president Alexander Stubb rõhutas 29. mail Tartu Ülikooli aulas peetud kõnes, et seisame uue ajastu lävel, kus edasise maailmakorra kujundamisel on eriline tähtsus väärtuspõhisel realistlikul maailmatajul, kompromissidel ja koostööl. Vaja on keerulisi kompromisse, et praegune jõudude tasakaal ei nihkuks maailma läänemeelsetest riikidest liiga kaugele ja rahvusvaheliste suhete dünaamikas ei saaks konkurentsist konflikt, vaid säiliks koostöö.

 
 
Kuula presidendi kõnet
 
 
 
 
 
Arutelul osalejad
 
 

Kliimamuutustega toimetulek eeldab suuremat valdkondadevahelist sidusust nii teaduses kui ka poliitikakujundamises

 

Kestliku arengu keskuse aruteluringis „Kas kliimakriisis saab vaid teadusele loota?“ rääkis Kliimaministeeriumi nõunik Silver Sillak, et tuleks teha rohkem erialadevahelist teadustööd, mis aitaks siduda teadustulemusi ja hõlbustada nende kasutuselevõttu poliitikakujundamises. Rahvas saab kliimapoliitikas kaasa rääkida, andes oma hääle Euroopa Parlamendi valimistel võimalikult heale kandidaadile. Võimalust tuleks tõsiselt võtta ennekõike noortel, kelle valimisaktiivsus on tagasihoidlik, rääkis kliimavaldkonna noordelegaat ja arstiteaduse kolmanda kursuse üliõpilane Anna Celine Kraus.

 
 
Vaata arutelu ja loe kokkuvõtet
 
 
 
Arutelu plakat
 
 

Õiglane üleminek

 
 
ÕÜFi teadusrühmad
 

Ida-Virumaa üleminek kestlikule majandusmudelile nõuab uute tehnoloogiate loomise kõrval mitmekesiste oskustega spetsialiste ning teadusmahuka ettevõtluse arendamise tuge. Selle kõige eelduseks on tihedam koostöö piirkonnas tegutsevate teadusasutuste ja ettevõtete vahel, leiti hiljuti Narvas toimunud Tartu Ülikooli teadusrühmade ja piirkonna õiglase ülemineku eestvedajate koostööseminaril.

Loe lisa

 
 
Täiskasvanud õpilased
 

Tule tasuta täienduskoolitusele! Tartu Ülikool pakub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku koolitustellimuse kursusi õiglase ülemineku fondi rahastuse toel Ida-Virumaal elavatele ja/või töötavatele täiskasvanutele. Teadmisi saab täiendada nii juhtimise, loovuse kui ka ettevõtluse teemal. Eesti- ja venekeelsed koolitused toimuvad maist detsembrini.

Uuri lähemalt

 
 
Häkatonil osalejad
 

Ida-Virumaal toimunud häkatonil otsiti lahendusi, kuidas digiandmeid paremini rohepöörde heaks tööle panna. Mentorite toel tehtud ajurünnaku tulemusel jõudsid seitse noorte võistkonda kõigest 48 tunniga esialgsetest ideedest päriselt toimivate prototüüpideni, mis pakuksid väärtust nii era- kui ka avalikus sektoris. Võitjaks valiti äpp WATTSmart, mis analüüsib inimeste energiakasutust ja soovitab selle põhjal elektri kokkuhoiu meetodeid.

Tutvu ka teiste lahendustega

 
 

Keel ja kultuur

 
 
Rahvuslikes riietes inimesed
 

Üleilmastuvas maailmas lasub suur vastutus väikeste keelte ja kultuuride püsimajäämise eest vanematel ja koolil. Koos eetikakeskusega korraldatud XIV Mulgi konverentsil rääkisid noored mulgid, et on huvitatud mulgi keelest ja kultuurist, kuid nii koolis kui ka kodus puudub neil sellega kokkupuude. Head eeskuju näitas konverentsi peaesineja Jānis Mednis, kes kasvatab oma lapsi liivi keeles ja innustas ka mulke oma lastega mulgi keeles kõnelema. Mednis on avaldanud ka lastele ja nende vanematele mõeldud liivi keele õpperaamatu.

Loe lisa ja vaata galeriid

 
 
Arutelul osalejad
 

Eesti keele õppijat saab kõige paremini toetada temaga avatult suheldes ja lihtsat sõnavara kasutades. Tartu Ülikooli hiljutisest uuringust ilmnes vene dominantkeelega noorte mure, et kuna eestikeelsete noortega ei osata nende moodi suhelda, jäädakse eestikeelsest suhtlusringkonnast välja. Seetõttu peab keeletundides peale eksamiteemade käsitlema ka argisõnavara ja noortekeelt, tõdeti Tartu [eel]arvamusfestivali arutelul.

Loe kokkuvõtet

 
 

Vastutustundlik innovatsioon

 
 
Mikrofon
 

Keemikud alustasid teaduspõhise kestliku energeetika taskuhäälinguga „Tuleviku energeetika – energia tulevik“. Oodata on huvitavaid vestlusi Eesti ettevõtjate, ametnike ja teadlastega, kes lisaks oma töö tutvustamisele jagavad mõtteid selle kohta, kuidas Eesti võiks koos ülejäänud Euroopa Liiduga saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullnetoheite.

Kuula taskuhäälingut

 
 
Tuumajaam ja lambad
 

Tuumajaam pole lihtsalt üks elektrijaam. Avalikkus peab mõistma, et tuumaenergeetikale üleminek tähendab uue kompleksse süsteemi tingimusteta omaksvõttu. Avalikku arutelu tuumaenergeetikale ülemineku üle tuleks alustada suure pildi loomisest ja ühiskonna harimisest, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.

Loe teadlaste artiklit UT ajakirjast ja vaata TÜ-s toimunud tuumaenergia konverentsi

 
 
Jaan Vihalemm
 

Teadmussiirdedoktorant ühendab töö ja õpingud. Jaan Vihalemm rakendab oma teadustöö tulemusi ettevõttes BiotaTec, mis tegeleb bioleostamisega, et võtta kasulikke materjale senisest keskkonnahoidlikumalt uuesti ringlusse. Vihalemm uurib, kuidas saada mikroorganismide abil elektroonikaromust kätte haruldasi metalle.

Tutvu Vihalemma töö ja teadmussiirdedoktorantuuriga

 
 

Ühiskond ja sotsiaalsed suhted

 
 
Festivalil osalejad
 

Intellektipuudega inimene ei ole üksnes abivajaja, vaid soovib samuti kogukonnas kaasa lüüa. Kogemusfestivalil „Eriline elu“ mõtiskleti erivajadusega inimeste võimaluste üle kogukonnaelus ja töömaastikul ning rõhutati nende erilisuse märkamise ja tunnustamise tähtsust. Muu hulgas räägiti sellest, kuidas intellektipuudega inimesed oma naabritega suhteid hoiavad ja milline on nende jaoks turvaline naabruskond.

Loe lisa ja vaata galeriid

 
 
Dialoogiõhtul osalejad
 

Eetikakeskus korraldas kogukondliku suhtluse toetamiseks Peipsiääre vallas Soome teadlaste dialoogimeetodil põhinevad vestlusõhtud, kus keskenduti üksteise kuulamisele ja mõistmisele. Osalejad jagasid mõtteid selle kohta, millist suhtlust nad kogukonnas ootavad ja kuidas motiveerida inimesi üritustest osa võtma. Vestluse käigus leiti, et ehkki mured ja rõõmud on valla eri paigus sarnased, on igal kandil oma nägu ja identiteet, mida uhkusega hoitakse.

Loe lisa

 
 
 

Kuus Eesti ülikooli tähistasid üheskoos mitmekesisuse nädalat. Koostöös valmis kuus lühiloengut, milles selgitatakse ülikoolielu mitmekesisust. Ülikoolide tegevus mitmekesisuse edendamisel ühiskonnas on väga suure mõjuga, tõdes võrdõigusvolinik Christian Veske, kes tunnustas ülikoole ka maikuu teo tiitliga.

 

Loe lähemalt ja vaata videoid

 
 

Tervis ja heaolu

 
 
Tüdrukud mängivad jalgpalli
 

Lapse liikumishuvi algab kodust, kuid kool peaks olema teerajaja. Vähene liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Laste kehalise aktiivsuse suurendamiseks peaksid tihedat koostööd tegema nii kool, kodu kui ka spordiklubid, leiti Tartu [eel]arvamusfestivali arutelul.

Loe kokkuvõtet

 
 
Geeniinfoportaali pilt arvutis
 

Eesti geenidoonorite portaalist saab inimene isikustatud teavet oma haigusriskide, päritolu ja palju muu kohta. Maailma esimene omataoline portaal avatakse laiemale kasutajaskonnale juuni keskel.

 

Loe, mida räägib portaalist selle arendusjuht
Natalia Pervjakova

 
 
konverentsil osalejad
 

Konverentsil „Esimene suudlus“ arutleti selle üle, millist seksuaalharidust noored ise soovivad ja kuidas neid teemasid tänapäeval käsitleda. Teaduskooli korraldatud konverentsil osalesid lisaks noortele nendega töötavad spetsialistid ja õpetajad, et rääkida ühiselt inimeseõpetusest Eestis ja mujal Euroopas ning jagada parimaid kogemusi formaalsest ja mitteformaalsest õppest.

Vaata konverentsi

 
 

   Keskkond ja ruumikasutus

 
 
Ülo Mander
 

Eesti Teaduste Akadeemia valis Ülo Manderi globaalmuutuste akadeemikuks. Mander on pühendanud kogu oma teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastikuökoloogia uurimisele ning ökotehnoloogiliste võtete arendamisele. Ta on ühendanud oma teadustöös ökoloogia ja inseneriteadused ning avardanud seekaudu võimalusi, kuidas kasutada ökosüsteeme looduslike ja inimmõjuliste aineringete reguleerimiseks maastikul.

Loe lisa

 
 
Jalgrattad Tartus
 

Ülikool otsib koos Tartu linnaga lahendusi kestliku liikumise arendamiseks. Age Poom tutvustas linna esindajatele ülikooli liikuvusuuringu tulemusi, sh liikumisviiside valikut mõjutavaid tegureid ja kestlike liikumisviiside kasutust soosivaid võimalusi Tartu linnas. Uurimisrühma ja linna esindajad on üksmeelel, et on oluline luua kiire, katkematu liikumisega ja turvaline ratta- ja kõnniteede põhivõrgustik.

Tutvu uuringu tulemustega ja loe koostööst lähemalt

 
 
Kestliku maakasutuse tippkeskuse logo
 

Avatud on kestliku maakasutuse tippkeskus, kus teadusrühmad hakkavad välja töötama uuenduslikke lahendusi elurikkuse kao ja kliimamuutuste leevendamiseks. Süsinikuringe ja elurikkuse seoste leidmiseks ja mudeldamiseks kasutavad nad välitööde käigus kogutud andmeid, satelliitandmeid ja masinõpet. „Meeskond, mis kokku sai, on justkui unistuste mets, kellega koos tehtud tööst saame aastate pärast kindlasti palju uut teadmist,“ sõnas Aveliina Helm keskuse avakonverentsil peetud ettekandes.

Tutvu tippkeskusega ja vaata konverentsi

 
 
 
Saada infokiri sõbrale!
 
 
 

Üritused ja konkursid

  • 6. juunil kell 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel muusikaosakonna seminariruumis arutelu „Meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel“.
  • 11.–13. juunil esindavad Tartu Ülikooli eksperdid Euroopa säästva energia nädala tänavusel messil rohelise ülemineku teemades Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energia võrgustikku. Brüsselis toimuvat üritust saab jälgida ka veebis.
  • 11.–14. juunil toimub konverents ja doktorikool Mobile Tartu 2024, kus keskendutakse suurandmete kasutusele inimeste liikumise uurimiseks ja planeerimiseks.
  • 12. juunil toimub Barlovas teadusõhtu „Evolutsiooniteooria ja inimloomus“. Külas on teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp.
  • 15. juulini käib Hooandjas kampaania, et anda välja Tartu Ülikooli loomaökoloogide loodud merelindude elu käsitlev lauamäng „Kajakasaar“. Mäng annab aimu teadlaste värskeimatest uurimistulemustest ja aitab koguda raha merelindude edasiseks uurimiseks. Loe lisa.
  • 9.–10. augustil toimub Paides arvamusfestival, kus on kohal ka paljud Tartu Ülikooli inimesed, kes korraldavad muu hulgas arutelu rohelise ülemineku ja kogukondade arengu teemal. Ülevaate ülikooliga seotud aruteludest lisame kodulehele augustis.
  • 26.–30. augustil korraldatakse Eesti Rahva Muuseumis rahvusvahelist Euroopa ökosüsteemide taastamise konverentsi. Tasulisele üritusele on oodatud elupaikade ja maastike taastamisest huvitatud teadlased, üliõpilased, poliitikakujundajad, vabaühenduste esindajad ning teised uudishimulikud.
  • 2. oktoobril toimub Tartu Ülikooli doktorantide kolme minuti loengute konkurss. Kõik huvilised on oodatud välkloenguid kuulama.
  • 18. oktoobril peetakse Tartu Ülikooli raamatukogus kestliku arengu keskuse linnaruumikonverentsi „Meil aiaäärne tänavas“, et rääkida sellest, mida linn meile tähendab ja kuidas mõtestada linnas tegutsevate liikide linnaruumikogemust.
  • Tartu Ülikooli õppehoonetes saab Ukraina toetamiseks valmistada kamuflaažvõrke ja kiivrikatteid. Aita ka!

Tutvu Tartu Ülikooli üritustega Tartu 2024 programmis.

  • 5.–7. juunil peetaval rahvusvahelisel konverentsil „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ käsitletakse elurikkuse kadumist ning arutletakse, millised kultuurilised, subjektiivsed ja semiootilised meetodid aitavad meil liikide väljasuremist paremini mõista. Ürituse raames toimub ka kahe dokumentaalfilmi linastus Elektriteatris koos aruteluga.
  • 5.–15. juunil toimub Loodusloovusfestival, mis paneb senisest enam märkama elurikkust meie ümber. 8. juunil esinevad Tartu Lodjakojas rahvusvahelisel kontserdil Linnujämm Eesti ja Euroopa muusikud ja luuletajad lindudest inspireeritud etteastetega.
  • 20. juunini on Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis avatud näitus „Ellujäämise poeetika“, mis toob meieni hävimisohus loomade omailmad.
  • 4. juulil räägivad Euroopa õpilased Lille noortekeskuses rohelisest tulevikust ning käsitlevad teemasid biomajandusest ja rohepesust kestliku ja jäätmevaba elustiilini. Ingliskeelne üritus on mõeldud kõigile huvilistele.
  • 26.–27. juulil toimub Elvas Eesti liikumis- ja heaolufestival, kus saab kuulata Tartu Maailmaülikooli loenguid näiteks unehügieenist, küberturvalisusest ja treenerite kirjust elust.
  • Suve lõpuni on avatud näitus „Teadusrikas Tartu“, kus tutvustatakse teadusajaloo edulugusid.
  • 29. septembrini saab Tartu Ülikooli loodusmuuseumis näha keskkonnakriisi käsitlevat kunstinäitust „Teadmata“.
  • 1.–5. oktoobril toimub esimene Viljandi pärandusfestival. Üritusel tutvustakse vaimse kultuuripärandi nähtusi ja rahvakultuuri teadmiste eri vaatenurki, mis aitavad leida kestlikke lahendusi majandus- ja keskkonnaprobleemidele. Samuti jagatakse näpunäiteid, kuidas ise oma elu muuta.
 
 
 

Lugemis- ja jälgimissoovitusi