Kestlikkuse infokiri

Kevad 2023

 
 
 

Oled saanud Tartu Ülikooli esimese kestlikkuse infokirja. 

 

Kestlik areng tähendab tasakaalupunkti otsimist ühiskonna vajaduste rahuldamisel Maa taluvuspiiridest lähtudes nii, et seda ei tehtaks tulevaste põlvkondade toimetuleku arvelt. Selleks on vaja eri elualade ja teadusvaldkondade koostööd nii ühiskondlike, kultuuriliste, ökoloogiliste kui ka tehnoloogiliste süsteemide muutmisel ja hoidmisel.

 

Siinne infokiri toob Sinuni teadusuudised, lugemissoovitused ja üritused, mille eesmärk on läheneda kestlikkuse teemaderingile nii looduskeskkonna, ühiskonna, tervise kui ka kultuuri ja keele vaatenurgast. Soovime nii praegustele kui tulevastele koostööpartneritele pakkuda uusi ideid ja luua eri teemade vahelisi seoseid. 

 

Tajume vastutust ühiskonna ees seisvatele põletavatele probleemidele tähelepanu juhtimisel, lahenduste otsimisel ja avaliku arutelu toetamisel. Selleks on loodud ka Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus, mille kohta saab lähemalt teada selle kodulehelt.

 

Head lugemist!

 

Margit Keller

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juht

 
 
 

Kliimamuutused ja Eesti: mida peab teadma ja mida ette võtma

 

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse teadlased toovad ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) sünteesiaruande valguses esile kaheksa olulist tõsiasja ning üheksa tegevust, mis on seotud Eesti ja kliimamuutustega. Olgu need teadmiseks igaühele ja inspiratsiooniks poliitikakujundajatele.

 
 
Loe lähemalt
 
 
 
 
 
 
 

Kestliku elukeskkonna kujundamine algab mõtteviisi muutusest

 

29. märtsil toimunud Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse seminaril „Roheline elukeskkond – kas kulu või (vaimse) tervise kindlustus“ tõdeti, et kuigi rohealadel on oluline roll keskkonnahäiringute leevendamisel, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamisel ning kliimamuutustega kohanemisel, pole nende säilitamine avaliku ruumi planeeringutes sageli prioriteet. Kestliku linnaruumi loomiseks ja selle tähtsuse mõistmiseks on vaja rohealade väärtuste selget sõnastamist ja läbimõeldud tegevusplaani. 

 
 
Vaata seminari ettekandeid
 
Loe vestlusringi kokkuvõtet
 
 

 

Seminar oli ajendatud tänavusest Eesti inimarengu aruandest „Vaimne tervis ja heaolu“, mille 70 kaasautorist 27 on seotud Tartu Ülikooliga.

 

 
 

   Keskkond ja ruumikasutus

 
 
 

Kas loodust saab taastada?

Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm tõdes oma inauguratsiooniloengul, et viimase sajandi kiired muutused maakasutuses, loodusressursside tarbimises ning inimühiskonna sotsiaalsetes ja majanduslikes toimemehhanismides on asetanud looduse erakordselt suure surve alla. 21. sajandist peab saama looduse taastamise sajand.

 

Tutvu lühikokkuvõttega ja järelvaata loengut

 

 
 

Tartu planeerimiskonverentsil käsitleti üleriigilisi planeeringuid, puudutades valdkondi alates elukeskkonna kvaliteedist kuni taastuvenergeetika ja liikuvuslahendusteni. Seejuures küsiti, kuidas leida kooskõla eri osaliste ruumikasutusega seotud ootuste ja tegelikke võimalusi kujundava poliitika vahel nii, et hea ruumikvaliteet oleks tagatud kogu riigis kõigile. 

 

Tutvu lühikokkuvõttega ja järelvaata ettekandeid

 

 
 
 
 

Avalikus loengusarjas Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks otsitakse vastust küsimusele, kuidas toetada sotsiaalselt ja keskkondlikult kestlikku liikuvust ja linnaruumi kujundamist. Kaheksas loengus käsitletakse transpordipoliitikat, ühiskondliku muutuse juhtimist, transpordi ja liikuvuse sotsiaalseid, keskkonna- ja tervisetegureid ning planeerimist toetavaid uusi andmekogusid ja meetodeid. Esinevad liikuvuse ja transpordiplaneerimise eksperdid nii Eestist kui ka kaugemalt. Loenguid saab kuulata ka veebis.

 

Uuri lähemalt ja registreeru

 
 

Läänemere hüvede kestlikkuse tagab pikaajaline arvestamine sealsete liikide ja elupaikadega. Inimkonna suur nõudlus looduse hüvede järele võib aga ületada ökosüsteemi võimekust ja seada ohtu nende allesjäämise tulevikus. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlased uurisid koostöös välispartneritega, kuidas toetada Läänemere kestlikku planeerimist. 

 

Tutvu ülevaatliku infomaterjali ja videoklipiga

 

 
 
 
 

Tartu Ülikooli keskkonnakeemia teadlased püüavad heitveest keskkonda ohustavaid kemikaale. Koostöös ettevõtete ja rahvusvaheliste partneritega hakkavad teadlased välja töötama tehnoloogiat, mille abil saab reoveest eemaldada keskkonnale ja inimeste tervisele äärmiselt ohtlikke, kuid nii majapidamises kui ka tööstuses laialt levinud mugavuskemikaale.

 

 

 
 

Tervis ja heaolu

 
 
 

Kuidas keskkond meie tervist mõjutab?

Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru kõneles oma inauguratsiooniloengul, kui tähtis osa meie vaimses ja füüsilises heaolus on ümbritseval keskkonnal. Orru selgitas, et rahvatervist mõjutab enim õhusaaste ning liiklusmüra ja kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained. Probleeme aitab vähendada kvaliteetsem elukeskkond, milles on enam rohe- ja sinialasid.

 

Tutvu lühikokkuvõttega ja järelvaata loengut

 

 
 

Ühiskond ja sotsiaalsed suhted

 
 
 

Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat

Meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post rääkis meteoroloogiapäeva konverentsil, kuidas kliimamuutuste kohta levib palju väärarusaamu, ‑uskumusi ja -hoiakuid, mistõttu on oluline, et inimeste teadmised oleksid tänapäevasel tasemel. Seepärast koolitatakse Tartu Ülikooli juhitava projekti raames Eesti haridustöötajaid, et aidata neil omakorda tulevasi kliimateadlikke kodanikke üles kasvatada.

 

 
 

Kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessori Kati Orru uurimisrühm töötas välja kriisihalduse analüüsivahendi, mis aitab kriisi ajal kiiremini abivajajaid leida. Töövahendist on kriisihaldusasutustel abi sõjas, loodusõnnetustes, pandeemia ajal, küberrünnakutes ja muudes hädaolukordades, et tuvastada paremini ohtu inimeste elule. Äsja pälvis uurimisrühm uudse töövahendi eest rahvusvahelise ülikoolide võrgustiku ühiskondliku mõju auhinna.

 

Kuula intervjuud Kati Orruga Vikerraadio saates Labor“.

 

 
 
 

Emotsiooni jagamine pakub rahuldust isegi siis, kui jagatud emotsioon on ebameeldiv. Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur Vivian Puusepp leiab oma artiklis, et emotsioonide jagamine ja sotsiaalsed suhted mõjutavad üksteist. Ühelt poolt avaldavad emotsioonidele mõju sotsiaalsed suhted, mille kontekstis need esile kerkivad. Teisalt võimaldab emotsioonide jagamine isikutevahelisi suhteid luua ja tugevdada. Selline vastastiktoime on võimalik tänu sellele, et emotsioonide jagamise psühholoogilisse mehhanismi on piltlikult öeldes sisse ehitatud radar, mis jälgib meie sotsiaalsete suhete seisundit. Kuna emotsiooni jagamine võimaldab kogeda suuremat inimestevahelist lähedust, pakub see meile rahuldust isegi siis, kui jagatud emotsioon ise on ebameeldiv. 

 

 
 

Keel ja kultuur

 
 

Tartu Ülikooli masintõlkemootor Neurotõlge toetab nüüd 23 soome-ugri keelt. Arvutiteaduse instituudi teadlased on tõlkemootorit värskelt täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning veel 14 väiksema soome-ugri keelega, millest enamik on avalikus tõlkemootoris kättesaadavad esimest korda. Google'i ja teiste tõlketeenuste abil neid keeli ei leia.

 
 
 
 

Viljandi kultuuriakadeemia avab ringtehnoloogia eriala, mille eesmärk on koolitada tasaarengu põhimõtteid järgivaid loovaid ja uuendusmeelseid meistreid, kes aitaksid materjalide ja esemete eluea pikendamise teel kaasa keskkonnaprobleemide ennetamisele ja lahendamisele. Olulisel kohal on asjade parandamine, taas- ja uuskasutus ning ümbertöötlemine.

 
 
 
Kutsu sõber infokirjaga liituma
 
 
 

Üritused

 

 

Lugemis- ja jälgimissoovitusi

 
 
 
Aita infokirja paremaks teha ja anna tagasisidet