Andmepõhine lähenemine võimaldab tööstust nutikalt automatiseerida. Karl Kruusamäe juhitav töörühm arendab järgmise nelja aasta jooksul Ida-Virumaal tööstussektori vajadustest lähtudes tootmist hõlbustavaid andmepõhiseid meetodeid ja töötab välja nii riist- kui ka tarkvararaamistiku nende kasutuselevõtuks. Samuti veab töörühm eest robootika õppe- ja teadustöövõimaluste loomist Narva kolledžis.

Loe töörühma plaanidest lähemalt

Ida-Virumaa õiglase ülemineku siirdeprotsesside seire annab piirkonna arendajatele tervikliku ülevaate ja töövahendid. Maakonna rahvastiku ja ettevõtluse struktuur on senini olnud paljuski suure keskkonnamõjuga tööstuse kujundatud. Eeloleva kuue aasta jooksul uuritakse, millisena alustab Ida-Viru üleminekut kestlikumale majandusmudelile, millised on võimalused piirkonna muutuse sotsiaal-majanduslikult õiglasemaks kujundamiseks ning kuidas saaksid kohaliku elu kujundajad üleminekut parimal moel suunata.

Tutvu projektiga

Tartu Ülikool kutsub 10.–12. mail Ida-Virumaale kestlike digilahenduste häkatonile. Kõigile keskkonna-, digi- ja majandushuvilistele mõeldud häkatonil otsitakse digilahendusi, mis aitaksid edendada rohelist üleminekut. Parimad võistkonnad saavad koostöös kohalike ettevõtete või Tartu Ülikooliga oma ideed edasi arendada. Eesmärk on aidata luua iduettevõtteid, kes tooksid Ida-Virusse rohkem roheettevõtlust.

Uuri lähemalt

Tartu Ülikooli 2023. aasta ühiskonnategu on eesti keele õppe ning kestliku moe- ja ettevõtlusõppe ühendanud „Moepööre“. Ida-Virumaa moeloojad, õmblejad, disainerid ja kultuurikorraldajad osalesid programmis, mis andis neile uusi teadmisi loovettevõtlusest ning võimaluse õppida ja praktiseerida moetööstuse ja ettevõtluse eestikeelset sõnavara. Programmi lõpuks lõid osalejad enda moekollektsiooni ja esitlesid seda suurel laval, kaasates ka kohalikku kogukonda.

Loe programmist lisa ja vaata ürituse galeriid

26 tulevast eesti keele õpetajat tulid Narvast Tartusse keelekümblema. Õpirände eesmärk on pakkuda Narva üliõpilastele keelelist ja kultuurilist lisatuge eesti keele õppimisel. Tudengid osalevad õpirände jooksul eesti keele, nüüdiskultuuri ning keele ja ühiskonna õppeaines, keelesõbra- ja kultuuriprogrammis, tutvuvad Tartu linna üldhariduskoolidega ja saavad osa ülikoolilinna elust.

Loe lisa

Narva kolledž toetab Ida-Virumaal eestikeelsele õppele üleminekut. Maakonna õpetajatele ja koolijuhtidele tutvustati täiendus- ja ümberõppe ning keelelähetuse ja -praktika võimalusi, et neid üleminekul toetada. Lisaks lasteaedadele ja üldhariduskoolidele koolituste pakkumisele on Narva kolledž seadnud eraldi eesmärgiks koostöö lapsevanematega.

Loe lähemalt ja tutvu võimalustega

Eestikeelsele haridusele üleminekuks on vaja kiiresti koolitada häid õpetajaid. Mare Kitsnik rääkis saates „Kuue samba taga“ Narva kolledži õpetajakoolituse õppekavade suurenenud populaarsusest. Eeskätt näeb ta õpetajate väljaõppes metoodiliste oskuste arendamise vajadust: on oluline, et noorel õpetajal oleks nn tööriistakast, mis aitaks anda turvalisi ja toredaid tunde, ning et ta ei peaks kõike ise leiutama.

Järelkuula saadet ja loe selle kokkuvõtet

Kaspar Valgepea asub avardama arusaamist heitgaase söövatest bakteritest, et toota mikroobsete rakuvabrikute abil kasulikke kütuseid ja kemikaale. Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi abil on kavas arendada uudne meetod suure hulga rakutüvede geneetiliseks muundamiseks ja panna kokku teadmuskogu, mis kiirendab nii rakuvabrikute loomist, biotehnoloogia valdkonna teadustöö arengut kui ka ringmajandust toetavat teadmussiiret.

Tutvu projektiga

Suurte siirete uurimisprojekti tulemused aitavad juhtida kestlikke muutusi Eestis ja üleilmselt. Lõppenud teadusprojektis leiti, et kestliku ühiskonna saavutamine eeldab tööstusrevolutsiooniga võrreldavaid murrangulisi muutusi. Tulemustest selgus, millises ulatuses need muutused juba toimuvad, kus on läbimurre kõige tõenäolisem ja kuidas seda kiirendada.

Loe lähemalt ja tutvu projekti tulemustega

Tartu Ülikool toetab üheksat värsket äripotentsiaaliga ideed. Kuni 35 000-eurost eksperimentaalarenduse toetust taotleti mullu 35 teadusprojekti jaoks. Rahastuse saanud ideed puudutavad muu hulgas uusi võimalusi vaktsiinitehnoloogias, veest vesiniku tootmist, süsinikukrediitide mõju hindamist elurikkusele, kiiret õhusaastele reageerimist ja keskkonnahoidliku suusamäärde arendamist.

Loe lisa tõhusast fluorivabast suusavahast ja tutvu ka teiste toetuse saanud projektidega

Meediastumise uurimisrühm koostas digipädevuse edendamise veebivaramu. Veebilehele on koondatud praktilised õppe- ja teabematerjalid, mis kutsuvad noori kaasa mõtlema ning oma digioskusi proovile panema. Esitlusi, interaktiivseid ülesandeid, aruteluküsimusi jm õppevara saab kasutada ainetundides, mille keskmes on digioskused. Samuti on materjalid sobilikud õppeaineid lõimivas tegevuses, näiteks vaimse tervise või keskkonnateemade käsitlemisel.

Loe lähemalt

Geenivaramu kutsub geenidoonoreid testima uut portaali MinuGeenivaramu. Praegu veel arendamisjärgus oleva veebikeskkonna kaudu hakatakse geenidoonoritele jagama personaalset teavet viies valdkonnas: teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve eelsoodumuste, kofeiini lagundamise kiiruse, geneetilise päritolu ning teatud ravimite sobivuse kohta.

Loe geeniinfoportaali kohta lisa

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Arstide Liidu töörühma ettepanekute põhjal töötatakse välja patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse eelnõu. Tahteavaldus on vabatahtlik dokument, mis aitab tervishoiutöötajatel teha raviotsuseid siis, kui patsiendi seisund on arstide hinnangul pöördumatu ning patsient ise ei ole enam võimeline oma tahet väljendama. Kolme aasta pikkuse töö käigus loodi muu hulgas patsiendi elulõpu tahteavalduse näidis, protsesside kirjeldused ja juhendmaterjalid.

Loe lähemalt

Eesti lapsed näevad televisioonis liiga palju ebatervislikke toidu- ja joogireklaame. Tartu Ülikooli ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühisuuringust ilmnes, et 69% toidu- ja joogireklaamidest ei tohiks lastele näidata, sest need soodustavad valesid toitumisharjumusi ning ebatervislikku eluviisi.

Tutvu uuringu tulemustega

Kliimateadlikkuse projekti raames on valminud teaduspõhised õppematerjalid eri haridusastmete ja huvihariduse õpetajatele kliimamuutustega seotud õppetegevuseks. Nende sisu on koondatud kolme suurema teema alla: elurikkus, muutused keskkonnas ning tootmine ja tarbimine. Materjalid aitavad kujundada eri vanuses õppijates ökoloogilist maailmavaadet ja keskkonnahoidlikke käitumismustreid ning annavad oskused tulla toime muutuva kliima tingimustes.

Tutvu õppematerjalide ja projektiga

Tartu Ülikool aitab välja töötada uuenduslikke ja tõhusaid maismaa-mere haldusmudelid. Ookeanide, merede ja rannikute haldamine on Euroopa Liidus praegu väga killustunud. Ülikooli eksperdid osalevad rahvusvahelises koostööprojektis, mille eesmärk on leida merede ja rannikualade kestliku haldamise uusi viise, lähtudes teaduspõhisest andmestikust ja kaasates elanikke otsustusprotsessidesse.

Loe projektist lähemalt

Taimede maapealsete ja -aluste tunnuste tervikkäsitlus aitab hinnata muutusi tuleviku ökosüsteemides. Euroopa Teadusnõukogu grandi pälvinud Carlos Pérez Carmona võtab vaatluse alla taimede tunnuste muutused eri keskkonnatingimustes. Need teadmised aitavad langetada teaduspõhiseid otsuseid ökosüsteemide elurikkuse terviklikul hoidmisel ja kestliku põllumajanduse edendamisel.

Tutvu projektiga ja loe intervjuud Carmonaga

Tartu Ülikool ja Keskkonnaagentuur kutsuvad üles märkima klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvaid linde. Vastu aknaklaasi lendamine on üks peamine lindude vigasaamise ja hukkumise inimtekkeline põhjus. Kõiki huvilisi oodatakse osalema vabatahtlikus seires, et saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liiki linde enim hukkub, ning suurendada inimeste teadlikkust probleemist.

Aita kaasa

Tehisintellekti ja suurandmete kasutamine nihutab elurikkust uuriva teaduse piire. Üks võimalik töövahend, mis aitaks ökosüsteemide muutusi paremini hinnata, nendega kohaneda ja halvimat ära hoida, võiks olla elurikkuse digitaalne kaksik. Brüsselis toimunud seminaril arutlesid teadlased ja Euroopa Komisjoni poliitikakujundajad selle loomisega seotud võimaluste ja takistuste üle.

Loe Brüsseli seminari kokkuvõtet ja Urmas Kõljala artiklit elurikkuse digitaalsest kaksikust

Liikide püsimajäämiseks peab Euroopas tõhustama geneetilise mitmekesisuse seiret. Tartu Ülikooli kaasabil valminud rahvusvaheline uuring näitab, et lünklik seire jätab tähelepanuta kliimamuutuste võimaliku mõju ning nii võib märkamata jääda oluliste, elurikkuse püsimist tagavate geneetiliste variantide kadumine taime- ja loomapopulatsioonides.

Loe lähemalt ja tutvu uuringuga ajakirjas Nature Ecology & Evolution