Kestlikkuse infokiri

Suvi 2023

Hea lugeja

Tartu Ülikooli suvises kestlikkuse infokirjas tuleb muu hulgas juttu uutest terminitest, mida kasutada kliimamuutustest rääkides, rohetehnoloogiate arendamisest Euroopas ja roheoskuste edendamisest kutse- ja kõrghariduses, personaalmeditsiini rakendamisvõimalustest ning võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustikust, mis on Eesti kõrgkoolide seas esimene omataoline algatus. Ka leiab infokirjast palju lugemissoovitusi puhkuseajaks.

Ilusat suve ja mõnusat lugemist!

Euroopa võimalused üleilmses rohetehnoloogia arendamise võidujooksus on liikmesriikide kätes

Kliimamuutuste mõju nii loodus- kui ka majanduskeskkonnale sunnib selgelt mõtestama ümber seniseid maailmamajanduse mudeleid, pingestades geopoliitilisi suhteid ning suurendades diplomaatia rolli ja kohalike ressursivarude tundmaõppimise vajadust, rääkis Maive Rute 19. mail Tartu Ülikoolis peetud avalikul loengul.

Paarkümmend kliimamuutustega seotud terminit said eestikeelse vaste

Äsja kaitstud magistritöö aitab luua kliimamuutuste vallas mõtteselgust, mõista kliimaprobleeme paremini ja soodustada nende lahendamist. Näiteks on mõisted kasvuhoonegaaside heite vähendamise arutelus väga hajusad ja neid tähistavaid termineid mõistetakse erinevalt, kirjutab Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühisõppekava magistrant Mariliis Kolk.

Kestliku arengu keskus veab eest tööturul vajalike universaalsete roheoskuste arendamist

Keskkonnasäästlikkust toetavate pädevuste arendamine haridussüsteemis on rohepöörde lahutamatu osa. Kestliku arengu keskuse eestvedamisel valmib järgmise aasta lõpuks ülevaade sellest, milliseid universaalseid oskusi on tulevastel kutse- ja kõrghariduse tasemel õppijatel vaja arendada rohepöörde tegemiseks.

   Keskkond ja ruumikasutus

Tallinna rahvaarv kasvab jõudsalt ja suureneb järgmise 25 aastaga umbes 90 000 elaniku võrra. Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse analüüsist selgus, et enim põhjustab seda välisränne. Kõige tõenäolisemaks peavad teadlased tulevikus turupõhise elamuehituse stsenaariumit, mille kohaselt kasvab elanike arv enim kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis. See toob kaasa linnaruumi ebavõrdsema arengu, sest uusi elamuid ehitatakse ja jõukamad inimesed koonduvad üha enam kindlatesse linnaosadesse.

Tutvu rändeanalüüsiga

Tervis ja heaolu

Personaalmeditsiini andmetaristu saab valmis. Juunis jõuab lõpule Tervise Arengu Instituudi juhitud projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“, mille tulemusena loodi Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel vajalik IT-taristu ning koolitati genoomika ja personaalmeditsiini teenuste rakendamise teemadel ligi 500 tervishoiutöötajat. Samuti aidati kohandada ja täiendada õiguslikku raamistikku, et tagada geeniandmete turvaline ning läbipaistev kasutus. Tartu Ülikoolist olid projekti kaasatud arvutiteaduse, genoomika ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.

Loe lähemalt

Järelvaata loengut ning loe intervjuusid professor Jaaliga Tartu Postimehes ja Postimehes

Ühiskond ja sotsiaalsed suhted

Tartu Ülikool lõi esimese Eesti kõrgkoolina võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustiku. Kevadel alustanud tugiisikud annavad ülikooliperele nõu ja pakuvad esmast tuge ebavõrdse kohtlemise kahtluse korral. Kõik tugiisikud läbisid koolituse, kus said muu hulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja ahistamise kohta ning arendada oma nõustamisoskust.

Tutvu tugiisikutega ja loe lähemalt

Vastutustundlik innovatsioon

Teadlased aitavad ettevõtjatel ennetada elektroonikajäätmete probleemi.

Elektroonikatootjatel pole tänapäeval veel piisavalt teadmisi ja oskusi, et luua uudseid keskkonnasäästlikke tooteid ennetamaks maailmas üha kasvavat elektri- ning elektroonikajäätmete probleemi. Johan Skytte poliitikauuringute instituut osaleb projektis Train-Eco, mille käigus koostati kestlike elektroonikatoodete arendamise juhendmaterjalid ning korraldatakse koolitusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Projekti raames pani Tartu Ülikool kokku tasuta veebipõhise kursuse „EL-i ökoinnovatsioonipoliitika“ („EU eco-innovation policies“), milles käsitletakse teemasid nagu ökodisaini põhimõtted, e-jäätmete käitlemine, toote kasutusea lõpp ja energiatõhususe nõuded ning taaskasutatavad materjalid. Elektroonikaspetsialistidele mõeldud juhendmaterjalid on praegu saadaval inglise keeles ning peagi ka eesti, vene, läti, soome ja saksa keeles.

Keel ja kultuur

Üritused

• 18. juunil korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum retke Tilleoru ja Härma müüride loodusradadele. Üritus on tasuline.
• 21. juunil esitletakse Eesti Üliõpilaste Seltsis Eva Piirimäe raamatut „Herder and Enlightment politics“.
• 11.–12. augustini toimub Paides arvamusfestival, mille vestlusringides osalevad ka Tartu Ülikooli teadlased. Täpne kava avaldatakse 1. juulil.
• 16.–20. augustini toimub Metsaülikool „Nähtav ja nähtamatu prügi“.
• 11. septembril toimub järgmine Barlova teadusõhtu, mida korraldab Tartu observatoorium. Täpsem teave ilmub observatooriumi infokanalites. 
• Sügisel jätkub Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimisrühma eestvedamisel alguse saanud seminarisari „Ringmajandus ja kestlikud tehnoloogiad“. Lisateave ilmub ülikooli veebis.

Lugemis- ja jälgimissoovitusi

• Järelvaadatav loengusari „Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks“

• Kuue samba taga: milline on valguse mõju inimeste tervisele ja heaolule?

• Galerii: Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad esitlesid taaskasutatud materjalidest valmistatud moekollektsioone
• Kuidas „ravida“ hääbuvaid märgalasid?, Universitas Tartuensis

• Ülikool hakkab õpetama spetsialiste valeinfoga võitlemiseks, Universitas Tartuensis

• Tuul Sepp: vanad ja uued ohud linnas, Tartu Postimees 
• Säästlik liikumine maal arvestab nii koolilapse kui ka turistiga, Novaator 
• Uus hiidandmebaas tõstab kilbile väikekeelte võlu, Novaator 
• Liikumisspetsialist: kui lapsest hoolid, luba tal ise kooli minna, Novaator 
• Mehitamata merealus vähendab Eesti kalateadlaste ökoloogilist jalajälge, Novaator 

• Varjatud suhete võrgustikud, Sirp

• Autod röövivad meie tervise. „Jalakäijaid võiks võrrelda passiivsete suitsetajatega“, EPL-i Roheportaal 
• Uudne veebirakendus aitab säästa ratturite kopse ja kõrvu, Novaator 
• Päikeseparke tasub rajada prügilasse ja reostunud aladele, Novaator
• Rohepööre jõuab ka arengumaadesse, füüsikalise keemia teadur Ove Oll Vikerraadio saates „Huvitaja“
• Saatesari „Minu mängureeglid“ isiksusepsühholoogiast, Vikerraadio 
  • Madis Parksepp räägib, kuidas tunda ära käitumishäireid ja nendega toime tulla 
  • Marko Uibu selgitab, kas tehnoloogiline innovatsioon kasvatab vandenõuteooriate ja alternatiivravi meetodite hulka ja miks tahavad inimesed sellistesse rühmadesse kuuluda 
  • Aave Hannus räägib, miks on inimesel nii raske tegeleda tervisele kasuliku sportimisega
• Saatesari „Tähelepanu, tegemist on teadusega“, ERR ja Eesti Teadusagentuur
  • Kalle Kirsimäe: haruldasi muldmetalle tasub jahtida põhimaavara kaevandades

  • Tartu Ülikooli teadlaste abil võib hapuvadak peagi seaküna asemel inimeste toidulauale jõuda

  • Pärmil põhinev rakuvabrik aitab muuta puidusodi väärt kemikaalideks
  • Ahju aetav ligniin tõotab keemiatööstuses naftat asendada
  • Väike bakter muudab Eesti tööstusjäätmed rõivaste lähteaineks
  • Geoloogid tulevikutehnoloogia ehituskividest ja sellest, miks peaks Eesti aluskorda uurima
  • Kuidas valmistada biomassist vastupidavat ja keskkonnasäästlikku bioplasti?

Aita infokirja paremaks teha ja anna tagasisidet!